Logo et.masculineguide.com

Hotell Algonquin On Kõige Kuulsam Hotell, Millest Te Pole Kunagi Kuulnud

Hotell Algonquin On Kõige Kuulsam Hotell, Millest Te Pole Kunagi Kuulnud
Hotell Algonquin On Kõige Kuulsam Hotell, Millest Te Pole Kunagi Kuulnud

Video: Hotell Algonquin On Kõige Kuulsam Hotell, Millest Te Pole Kunagi Kuulnud

Video: Hotell Algonquin On Kõige Kuulsam Hotell, Millest Te Pole Kunagi Kuulnud
Video: Overview hotel: GREEN MAX 5* (Belek /Turkey) 2024, Aprill
Anonim

Algselt nimetati seda puritaaniks, kuid õnneks nimetas Frank Case, armastatud omanik, kes andis hotellile nii rikkaliku ja põneva pärandi, ümber selle Algonquiniks selles piirkonnas kunagi elanud põlisameeriklaste hõimu järgi. See on varjatud 44. läänes, mitte kaugel Times Square'i rahvahulgast ja tuledest, ning väljastpoolt näib, et pärast selle ehitamist 1902. aastal on väga vähe muutunud. Seestpoolt on see suutnud säilitada rikkaliku ja rikkaliku kujunduse 20. sajandi algusesse, kaasates samas kaasaegsed mugavused.

Image
Image
Image
Image
Image
Image

Esimesed (paljudest) saatuslikud kuupäevad olid hotellil 1919. aastal, kui seal käis peol kirjanikke, kriitikuid, näitekirjanikke. Neil oli selline pauk, nad otsustasid iga päev lõunatamiseks kokku saada: Case, kes innustas neid innustama, pakkus tasuta sellerit ja popsareid. Nendest valgustitest ja maitsetegijatest (kellest paljud mõjutasid massiliselt Fitzgeraldi ja Hemingway sarnaseid inimesi) saaks Algonquini ümarlaud. Nad nimetasid end aga nõiaringiks.

Lühidalt öeldes olid õelad:

  • Oscarite võitja, jutustaja, dramaturg, luuletaja ja kriitik Dorothy Parker, kelle vaimukust oleks pidanud pidama surmavaks relvaks. Oletatavasti kummitab ta endiselt seda kohta ja lükkab lärmakaid lapsi.
  • Robert Benchley, Vanity Fairi esimene toimetaja ja Oscari auhinnatud näitleja.
  • Harold Ross, tüüp, kes alustas The New Yorkerit pärast hotellis pokkerimängus raha võitmist. Iga külaline saab endiselt tasuta koopia.
  • Robert Sherwood, neljakordne Pulitzeri preemia laureaat ja Oscari võitja.
  • Alexander Woolcott, kes kirjutas ülakorrusel sageli oma New York Timesi teatriarvustusi.
  • George Kaufman, vaid kaks leebet Pulitzerit võitnud dramaturg.
  • EdnFerber, kes ketras oma näidendite ja raamatutega kulda, nabides Pulitzeri filmi “Nii suur”.
  • Heywood Broun, Ruth Hale'i abikaasa, samuti spordikirjanik ja ajalehegildi asutaja.
  • Franklin Adams, kes oli tol ajal meeletult kuulus kolumnist.
  • Marc Connelly, järjekordne Pulitzeri laureaat.
  • Harpo Marx, Ruth Haleja Jane Grant, teiste seas, ilmus aeg-ajalt.

Nõiarikud olid kuulsad oma barbide, badinage'i ja akrobaatiliste vestluste poolest. Aastaks 1925 oli nende igapäevane lõunasöök kuulus.

Kuid hotell oli ka omal ajal skandaalne. Algonquin oli üks esimesi tippklassi asutusi, mis võimaldas näitlejatel jääda, mõnevõrra vastuoluline otsus. Legendaarne näitleja John Barrymore, meie praeguse Barrymore'i vanaisa Drew jättis mitu püsivat jälge. Ta soovitas neil panna baaris tulede kohale sinised geelid, sest see tegi inimestele paremad väljanägemise (või oli see tema pohmellide puhul lihtsam). Case tegi seda ja see on siiani tuntud kui The Blue Bar.

Umbes samal ajal võttis Case omale hulkuva kassi nimega Billy. Kummalisel kombel kõndis pärast Billy lahkumist, mõni päev hiljem, teine kass, kelle ta Rustuks kutsus. Barrymore ei pidanud sellist plebeistlikku nime kinni ja Rustyst sai Hamlet. Hotell jätkab kassi nimega Hamlet traditsiooni, kuigi kui ta on emane, on ta nimeks Matilda. Valitsev kass on 8. Hamlet, varem metsistunud Long Islander, kellel on praegu vaieldamatult kõige kuulsam kassipositsioon maailmas - Jaapani reklaamidest kuni oma sotsiaalse medijuhina. Peatumise ajal võite isegi oma kassi kaasa võtta.

pic.twitter.com/bFK4FJTe6f

- Hamlet (@TheAlgonquinCat) 8. september 2017

Algonquini seinte vahelt on lauljad leidnud varjupaiga ja kuulsust. Nende kuulus Oak Room Supper Clubi kabaree-show korraldas selliseid inimesi nagu GretKeller, Karen Akers ja DianKrall ning aitas käivitada Harry Connick juuniori. Kahjuks suleti see 2012. aastal.

Algonquin jääb aga pühakojaks nii kirjanikele kui ka lugejatele. Varem pakuti ringreisikirjanikele tasuta ööd vastutasuks raamatu allkirjastatud koopia eest, kuigi nüüd saavad nad soodushinda. Ümarlaua austamiseks pakutakse võitlevatele kirjanikele väidetavalt lõunasöögi ajal allahindlusi. Sõltumata sellest jääb koju kirjutamise juurde.

Te ei maga kunagi korruselisemas hotellis.

Esiletõstetud pilt viisakalt Peter Kramer / Getty Images.

Soovitan: